hobid ja käsitöö

Tulev sularahata selts

Juuni 2021

Tulev sularahata selts


Rootsi Sverges Riksbank ehk keskpank on keskpank, mis on nüüd tähelepanu keskpunktis kiirustades sularahata ühiskonna moodustamiseks. See keskpank kaalub valitsuse poolt toetatava digitaalse valuuta pakkumist, mida kutsutaks e-krooniks. Värskeim statistika näitab müntide ja pangatähtede kasutamise märkimisväärset vähenemist aastate jooksul. Hoolimata sellest statistikast näitab Rootsi üldsus endiselt, et nad ei taha saada sularahata ühiskonnaks.

Ecuador on juba digitaalseks muutunud. Lõuna-Ameerika rahvas on oma nõrgestatud valuutasüsteemi tõttu hakanud 2000. aastal asendama vaenuliku edu USA dollarimüntidega. 2015. aastal asendas Ecuador dollari Sistema de Dinero Electronico ehk elektroonilise raha süsteemiga. Bitcoin ja muud konkureerivad digitaalsed rahasüsteemid on seadusega keelatud.

Praeguseks on Ecuador ainus riik, kellel on valitsuse toetatud elektrooniline maksesüsteem. Ainus probleem on see, et Ecuadori keskpank lubab ainult kvalifitseeritud kasutajatel kontosid luua. Ka süsteem pole ilma oma kriitikuteta. President Rafael Correale on ette heidetud, et see on jultunud samm autoritaarsuse suunas.

Isegi Ecuadoris pole sularaha täielikult asendatud. Embajada del Ecuadori veebisaidi andmetel “Elektrooniline raha ei asenda USA dollari kasutamist. Selle väärtus kujutab BCE-s hoiustatud sama palju dollareid, mida saab elektrooniliste seadmete abil teistele kasutajatele üle kanda. ”

Veel kirjeldab veebisait EMSi kui BCE juurutatud maksesüsteemi, mis ei erine erinevates riikides kasutatavast elektroonilisest rahakotisüsteemist. Uut raha ei looda. See on uus ja odavam meetod olemasoleva raha hoiustamiseks ja ülekandmiseks. ”

Rootsi pakutud e-kroon võib olla vastuolus olemasolevate süsteemidega. Krediit- ja deebetkaardid on praegu kõige populaarsemad makseviisid. Turu-uuringute firma AudienceProject teatas hiljuti, et 77 protsenti Rootsi Interneti-kasutajatest maksis 2016. aasta neljandas kvartalis mobiilimakseteenustega.

Krediit- ja deebetkaardiettevõte VISA teatas oma 2016. aasta septembri uuringus, et 86 protsenti Interneti-kasutajatest maksab mobiilse maksesüsteemiga.
Rootsis ringluses olevate müntide ja pangatähtede arv on alates 2009. aastast vähenenud 40 protsenti. Üllatav on see, et vastavalt infotehnoloogia ja tarkvara pakkuja Tieto Oyj 2016. aasta detsembri uuringule ei arvanud ligi pooled Rootsi Interneti-kasutajad et keskpank peaks lisaks olemasolevatele pangatähtedele ja müntidele emiteerima ka digitaalse valuuta.

Ainult üheksa protsenti küsitletuist arvas, et keskpank peaks sellise valuuta emiteerima. Umbes 3 kümnest olid selles küsimuses neutraalsed.
See suundumus võib tuleneda üldisest umbusust virtuaalse raha kasutamisel kuritegelikuks tegevuseks, olgu see siis tegelikult või mitte. Krüptovaluutad, nagu Bitcoin, on mõne tarbija jaoks kõlbmatu maine.

#51 Kristiina Kivil ja Ivar Tröner, "Kust kuri tuleb?" (Juuni 2021)



Silte Artikkel: Tulev sularahata selts, mündikogujad,